Harrastajate Eesti Meistrivõistlused discgolfis.
Kõlab nagu „Bacardi Fun” purjelauas, kuid mitte nagu see aastatetagune vaid võrdlemisi uus versioon. Jah, prosid peale ei lasta, kuid ma ei saanudki aru, kuskohalt jookseb piir. Ränkingu järgi mängisid päris tegijad ja MA3 võitja tänas oma treenerit (mis on väga viisakas), mis näitab, et tegu oli ikka korralikult treenivate tegelastega. Nagu purjelaua fun-sarjas, kus osalejad suudavad sõita üle 60km/h ja DG harrastajad viskavad näiteks 120m. Vaatemäng-jõukatsumine ise toimus kolmel päeval ja kahes erinevas DG pargis. Minu divisjon – küpsed mehed MA40, alustas Kiiul. Laupäeval mängisime Kõrvemaal ja pühapäevane finaal samuti Kõrvemaal. Võistlustele regasin päris viimasel momendil, sest treeneritöö võtab praegu kõik ressursid ja DG harjutamine on päris tagaplaanil. Jaanipäeva putivallatused (pidev 5 miinuse mäng) tegid tegelikult putti palju kindlamaks ja mõned nädalmängude ringid päris nässu ei läinudki. Seega siis kiire registreerimine PDGA (Professional Disc Golf Association)