Hiiumaa kariibid.

„...ta kõrval tunneeeeeb Hiiumaaaaa, üht õiget sugu... õitsilist...” ümisesin, kui Hiiumaa poole sõitsin.
Ei kripeldanud, sest otsus oli tehtud. Selle võistluse jätsin hiidlaste valitud võistlusjuhi (peakohtuniku) tõttu vahele ning läksin lihtsalt sõitma ja sotsialiseeruma. Lihtsalt üks surfitrip Hiiumaale!

Marcus pakkus, et tuleb 15m/s, kuigi prognoos näitas 5-9. Veetemperatuur 27 kraadi ja õhk 30 lähedal. Suur surfiseltskond ja piiramatu aeg vee peale ronida. Mida üldse veel tahta?!

Eks ühe tagasilöögi sain ka, kui nägin, et 8,6 puri on maha jäänud. Õnneks sain võtta Valde suured slallikamad, kui teisel päeval nende kannatusi kaemas käisin. Nende Valde asjadega saab ikka imekerges õhuliikumises juba käima tõmmata. Aga kuna tuult ikka üldse polnud, siis mu sõitmine teisel päeval koosnes 200m glissidest ja tiksumishalsside harjutamisest koos võistluste käigu jälgimisega. Kamade vahetamine oli võistlejal seekord raskendatud, pakkusin Valdele caddy teenust, et tuule tõustes oleks tal kohe kiire slallikama võtta, sest mine tea...mine tea...Mõttes kiitsin ennast, et alla tuulenormi võistlusega endal ajusid keppida ei lasknud - isegi Frank ei glissinud.

Esimesel päeval ennast nende otsuste pärast nii palju kiita poleks tahtnud. Ilm oli fantastiline!! Aga väikesel inimesel on palju riukaid varuks, et ennast Jumalana tunda, küll ta neid valestarte mulle anda oskab, nagu juba näha on olnud.

Tuleb otsida lihtsast surfist rõõmu ja see on hea! Võtsin 7,8 ja 110Manta ja 38 uime. Tulemuseks oli siiani selle hooaja kõige nauditavam slallipäev! Poolteist tundi puhast naudingut, kusjuures Kärdla lahe chop selle suunaga on absoluutselt sõidetav. Hakatuseks olin valmis, et viskab laua välja paremal halsil või läheb kuskilt lappama... aga ei, kõik oli hämmastavalt hea kontrolli all ja nagu kunagi varem mainisin, et tundus lubamatult lihtne. Vasakul halsil polnud vaja isegi vastu lainet sõita ja see kiirus oli superäge!!! Ei, ma ei saanud jah teistega vahetult võrrelda, kuid eemalt küll ja oma feelingu saan ka ilma võrdlemata kätte.
Veelkord tundsin eriti hästi jibedes, isegi chop ei seganud kohe üldse. Vist korraks läksin carve ajal liiga veest välja, muidu oli jälle tunne, et jibed hakkavad meenuma. Avastasin, et kui jibe lõpuosas hästi pisut rohkem kükki lasta, jään palju paremini glissi.
Jalalaba tegi muidugi aasas valu. Sinna on hakanud tekkima spetsiifiline muhk. Valdel on samasugune, aga veel suurem ja sellepärast ei saanud ta märki minnes jalga aasast väljagi. Kihutas otse Borissi kaatri poole ja kastis ennast. Veega... seekord.
Pean panema pehme jala-aasa siis pole veel hullu midagi. Jibed tegin ka kaugel teistest eemal Borissi kaatri juures. Aga ega Jumalaga kohtumiseks alati kirikusse minema pea... ikka leidis ta põhjust isiklikult minu kallal vinguda kõigi ees, et kuskil kaugel olin finishiliini ületanud. Jättis targu mainimata, et olin sedavõrd kaugel, et ta mu normaalsuuruses purjenumbritki ei seletanud... Seevastu Timo, kes kaatri juures võistlusväliselt finisheeris, pälvis võistlusjuhi lömitamise, kui isegi näpuviibutust ei saanud. Slaalomi sponsoritel on omad eelised ja inimese taju on valikuline.

Pärast läksin veel sõitma. Tuul oli keeranud ja sadama ees palju vaiksem, kuid eemal tugevam. Nüüd hakkas juba lauda loopima, jibedes oli 7,8 ka veidi üle. Tegin kannatuse kogemise mõttes 6-7 triipu, siis kolisin kai peale võistlust vaatama. Ilm keeras mingi aja pärast jälle tuulekraani kinni. Need, kes esimese pealelõunasõidu vahele jätsid varustuse väiksemaks vahetamise pärast, said nüüd kahetseda. Eks see võistlemine on selline, et tuleb tagasilöökideks valmis olla ja palju suuremad piirangud on igas mõttes peal just ajalises ning ruumilises mõttes. Näiteks võid sa juba arvata, et oled äge jibesurfar, aga kui märk on vette pandud ja sa PEAD just seal ja selle hetkel jibema, siis tuleb oma oskused ümber hinnata....

Kui teistel sõidud läbi olid, siis testisin korraks veel 7,8 ja 125Manta ja 44Z varianti. Millegipärast kogesin spinne liiga palju... muidu vedas veel edasi küll ka vaikse tuulega.

Järgnes meeleolukas sotsialiseerumine. Ajasime hoogsalt ja samas mõõdukalt surfijuttu, kuni uni silma tuli. Koju saabusin esmaspäeval ja igati rahul kõigi otsuste ja surfamisega!!