Paradoks

Kaks meest kõndisid kord metsas ranna ääres ja üks neist oli silmatorkavalt rahutu. Vahepeal kippus ta närveerima ja ruttama, kui teine samal ajal astus mõnusalt. Millal me juba kohale jõuame, päris närveeriv mees. Varsti, päris varsti, vastas teine. Nad jõudsidki lõpuks mereäärse onni juurde, kus elas Tark. Kas ta tõepoolest annab mulle kõike? Jah, ta annab sulle kõik, mida sa küsid ja mis tal on. Kuidas inimene saab nii loll olla, imestas küsija...

Noh, astu sisse ja küsi, muheles sõber.

Anna mulle kulda, nõudis mees, et Tarka testida. Seepeale sai ta kotikese, milles oli tõesti käes lausa tuntav kogus väärismetalli. Mees tahtis alguses kohe putket teha, kuid ahnus ja mõningane uudishimu sundisid ta paigale... ja äkki on Targal veel midagi...

Mis sul veel on, uuris ta Targalt.

-Mul on väljas surfiasjad, millega ma sõidan, vastas see.

-Kas sa annad need ka mulle?

Tark vaatas sügavalt mehele otsa... kui vastad mu ühele ja samale küsimusele, mida mõned korrad sobival hetkel küsin, siis küll...

-Hüva.

-MIKS, küsis Tark.

-Noh, kui ma selle kullaga nüüd oma elu mõnusalt sisse sean, siis on mul piisavalt aega ja ma saan hakata surfamas käima. Võin isegi su asjad pärast tagasi tuua, kui olen surfamise selgeks saanud...

-Miks?

-Ma tahan hirmsasti õppida... Tead küll, sa oled ju ise selline päris cool vaimne mees, õppimine on ju lahe!

-Miks?

-Sest ega ma praegu ei saa ju surfi nautida, ma eriti ei oska. Vastutuult näiteks ei saa üldse...

-Miks?

-No kurrrat, ma ju ütlesin, et ma ei oska. Selleks, et allatuult hooga sõita, pean ma ju vastutuult vahepeal minema. Ja üldse on hea, kui igas suunas oskad liikuda, püüdis ta natuke kõrgilt filosoofiline olla.

-Miks?

Mida see tola siin targutab, mõtles mees. Ise jäi ta just vaeseks, kui kulla ära andis...Vastan talle õige diibimalt...: selleks ikka, et KOHALE JÕUDA, ütles ta kavalalt naeratades ja pead kõrvale kallutades.

-Miks?

Kulus natuke aega. Mees tahtis uuesti ilgelt diibilt vastata, kogus sisemiselt uusi vastuseid aga... vaatas selle lolli Targa päikesest heledaks muutunud silmadesse... ja hakkas tasapisi taipama...

Tantra on elamine paradoksides. Ka selles, et teel olek ja kohalejõudmine-kohalolemine on üks ja seesama. Kui sa oled teel, oled sa ilma seda mõistmata juba kohal. Ja kui sa oled kohal, siis sa oled teel.

Tõde on juba olemas. Mida rohkem ma tema kohta proovin öelda, seda rohkem ma eksin.