Saare Kapp ja fun

Saamata üle ega ümber selleaastasest soojast suvest tuleb öelda, et seekord olid puud veel täiesti rohelised, kui Saarde sõitsime. Cerly tuli ka meiega, et eeltreening teha.

Eelõhtul oli kõik hirmus super: tuul 6-7m/s ja täielik suvesoojus, kaasaarvatud vesi!
See 11,0 oli mul ikka veel paranduses ja mastid ikka veel Lätis. Ega muud ei jäänudki üle, kui 10,0 purje kasutada. Tegemist ei olnud üldse nurjamisega, mida võiks nüüd spordipsühholoogias teadlikum lugeja arvata. Sain kõik seaded Saaremaa jaoks õigeks ja tegelikult muidugi jäi tunnist väheks aga ei taha ennast enne starte ära ka väsitada. Eriti kui prognoos lubab rasket tööd rajal. Cerly sai ka minu komplekti rõõme tunda. Mariana ja Evert sõitsid esialgu veel oma varustusega.

Intriig oli ka üleval: Valde ja Raivo rabelesid üldvõidu nimel ja seda oli tunda. Valde ehitas vaiksetuule laua ja Raivo kasutas lausa caddy abi, kelleks oli minu kunagine õpilane ja konkurent Karla :) Mõistlik, kui arvestada otsuste tegemise raskust kaldal sellise piiripealse tuulega!

Kamakoormasse panin ka Technoasjad, sest ega see formulaga tiksumine pole üldse mingi rõõm. Pealegi tahtsin oma õpilastega võrdses seisus jõudu katsuda. Jõudu ja vastupidavust läkski vaja, kui kõik sõidud muudkui pumpasin, mida kõik ei jaksanud. Sellele vaatamata jäin esimeses sõidus kümnendaks, sest kui ikka kohe hakatuseks touchi niivõrd pole, ega siis ei aita muskel ja kopsud ka.
 Teises sõidus hakkasin natuke paremini aimama, kuidas arütmiline pumpamine võib koos lainekasutusega edu tuua. Svert tuli ka kindlasti sisse (vette) jätta, et tuge oleks ja kogu tõmme oleks edasiviiv, mitte vingerdav. Valde oli ehitanud omale Saarmikilleri - SUP racelaud purjega. See liikus üllatavalt kiirelt, kuid tuule päris vaikides hakkas allapoole tassima. Kolmandas sõidus nii juhtuski, et Valde ei saanud teist märki kätte ja meie konkurents selle sõidu teise koha pärast lahenes minu kasuks. Väga kõvasti aitas kaasa kaasvõistlejate kogenematus. Stardis survestasin enda ümberolevaid ja Renar saigi valestardi. Aga kogenematus ei avaldunud üldse selles - hea sõitja teebki napikaid starte - vaid hoopis avaldus nii, et kui üksik tagasikutse lipp heisati (X-lipp, mis on nagu Soome), siis tahtis pool fleeti tagasi minna, arvates, et sõit on katkestatud. Ma müttasin täiega edasi ja olin märgis esimene. Technod minu järel. Lasin mööda ainult Raivo palgiga ja Romekiga käis kõva andmine kuni lõpus ikka mingi tuuleiil tuli ja ma ette jäin.
Eks natuke tegi kurvaks, kui Frank ja Renar esimeses sõidus formulaglissi tegid ja pikalt eest ära said. Sellegipoolest ei usu, et ma oleksin oma 10sega nii käima saanud. Nende kasuks ju kaal, purje suurus ja Frankil ka veetunnid. Arvan, et techno-otsus oli õige. Frank jäi küll esimesse starti päris hiljaks, aga parandas selle glissiga ära.
Pärast lõunat peeti veel üks sõit, mis oli kõige vaiksemas tingimuses. Sain napilt stardialasse eeldatud 20min jooksul. Sinna jõudiski vist 3 või 4 võistlejat. John (võistlusjuht) ootas ikka pikalt, et kohale jõutaks. Ma siis tiksusin seal edasi tagasi ja korra sõitsin raja peale ka, kui äkki nägin kaatris valget lippu üleval. Tegin ruttu paudi ja stardiliini poole tagasi, sünkisin kella ka... Noh, minna oli ehk sadaviiskümmend meetrit või nii ja mida lähemale jõudsin, seda vaiksem tuul oli ja täiesti uskumatu aga ma ei jõudnudki starti!! Alustasin kogu fleedi järel, tegin kõvasti tööd. Kui formulad kätte sain, oli vaja neist pealtuules mööduda, aga seda ei saanud isegi sverdiga, sest oli nii vaikne. Jäin nende taha kinni. Teise sirge peal õnnestus Frankist mööda pumbata, Renar ja Cerly paistsid kenasti löögiulatuses. Siis aga pani Lola purjega märgi kinni ja ma pidin joonistama suure kaare, kui Franki märki jõudes tõstis Lola purje välja, lastes Franki ideaaltrajektooril läbi ja taas alustasin sirget Franki segatud tuules formulate taga. No mis parata!

Siin olen ma Frankist mööda saanud ja Renari järel. Lola ujub juba märgis, aga pole Meelise purje tagant näha. Foto: Külle Andreas

Siin teen ma suurt ringi ümber Lola purje ja Frank nõelab kenasti ülestõmmatud purje ja märgi vahele. Foto: Külle Andreas

Töötasin taas kõvasti, kuigi tuult polnud enam üldse ja paistis, et selle puhumise (või mittepuhumise) juures hakkab formula pind uuesti lugema. Üldse tundub, et 1m/s on asjad ja tehnikad ja liikumisvahekorrad ühtmoodi ja 2m/s juba teisiti ja lõpuks 3-4m/s juures veel isemoodi. Huvitav, aga vajab kohanemist. Enne märki olin uuesti Renari ja Franki vahele jõudnud... aga halss!!! Nii vaikse tuulega ei keera träkk-ees Techno enam üldse! Tähendab keerab loomulikult, aga peab midagi teisiti tegema. Läksin täiesti ahtrisse ja kallutasin masti, aga sunnik jooksis otse... siis meenus, et puusad!!! Vingerdasin ja keerutasin kaotades kriitilised 2 meetrit, kuhu Frank jälle vahele mahtus. Formulaga on sellise õrna õhu liikumisega palju lihtsam järsk halss teha, kui osata... Ja ma olin jälle kõige all segatud õhus. Korraks kadus keskendumine, svert jäi välja ja kolmandat korda Frankist enam mööda ei pumbanudki! Masendav!!! Niipalju vigu ühes sõidus!!!

Esimene päev oli siis väga vastuoluline - olin saanud hea sõidu, kaks viletsat ja ühe keskmiselt kehvapoolse. Tulemuseks oli see, et jäigi sel võistlusel kokakoola minust puutumata, maitsesin ainult kalamarja ja seda mis Saare kappa sobis ja läksin vara magama. Teatud analüüs rannas muidugi toimus :) Arutasime, et kui selles sarjas üldse tuulemiinimumi vaja oleks, siis peaks see käima kogu raja ulatuses ja tuuleaukude, mitte pagide põhiselt. Meenutasime veel Hiiumaa Jumalikku teist päeva... Ja eks viskasime veits nalja ka, mis natuke olemist leevendas.

Ajaloo arhiiv, autor teadmata: Funsurfarid Saaremaal 21. sajandi alguses. Hetkel olen kuidagimoodi ennast punase tooli peal arutelu käigus nähtamatuks muutnud


Teisel päeval rigasin jälle kõik üles. Hirmus raske oli valida. Kepsutasin seal madalas vees techno ja Formula vahel edasi-tagasi... Cerly paistis eemal merel ja tiksus, Valde 12se formulaga ka tiksus... Frank proovis stardialas pumbata, aga vajus glissist välja... siis sai Cerly tagumiste märkide juures püsivalt glissi... Renar sai 30m sõita... OK ok ok, technoga oli sõidetud juba küll, võtsin viimasel hetkel ikkagi formula ja sain külgtuules stardialasse tiksutud. Noh, mul oli reaalselt õnne, sest päike tõmbas termokat natuke ja siis tuli pilveserv, mille all 4m/s välja kangutas. Valisin koha, kus saaks allatuule kursil korralikult pumbata, et otse pinendis tunglevate Technode alt läbi glissata. Renar läks sinna nendega võitlema ja Frank hoidis ennast targu stardiliini keskele, jäädes minust allatuulde. teisi rohkem kontrollida ei jõudnud, sest kärsitus tuli peale. "Ahvike õlal" karjus: Mine! Mine!!! väike pagi oli ka just ja tõmbasin 20sek enne signaali glissi. 10sek peal oli selge, et olen liiga vara tulnud... glissist välja vajuda technode all oleks selge enesetapp... ülestuult ei saa keerata... pöörasin siis alla, kuid Hiiusurfi teamraider sattus ka sinna, mistõttu pidin oma pööret õgvendama, riivasin poomiga isegi kaasvõistleja masti, kuid möödusin puhtalt... aga ajavõidu trajektoor oli niipalju rikutud, et kui kiirendasin, siis kriitilise 1 sekundi liiga vara!!! John kinnitas ka 1 sekundist eksimust... Igatahes... lendasin pumbates hea kiirusega rajale. Aasad ja trapets... ülestõmbeotsast kinni... uim tööle ja vist 50 meetriga kõigi ette. Ja siis viimaks tõusis ikka X-lipp... Renar oli technodesse kinni jäänud, Frank ka puterdas midagi, Valde ja Raivo ei saanud tulema... Sõitsin veel 30m edasi, et ikka pinendi suudaksin välja krüssata, siis pautisin raske südamega ja sõitsin tagasi. Ümber pinendi halssisin uhkes üksinduses, nagu enne ees, nii nüüd taga. Ega midagi, maksimumi sellest sõidust ei võtnud, kuid võitlesin lõpuni. Uuesti glissi ja minema! Teise sirge peal tegin kõvasti tööd, et esimesest märgist tulema saada. Glissikäik oli ainult pumbates, kuid "püssirohtu" ma kokku ei hoidnud. Pumpasin Raivost mööda ja Valde taha. Valde laud oli nii libe, et ta tegi sellist Cerly-tüüpi pumpamist, jalad aasas. Rebisin veel enne märki uuesti käima, kui svertlauad pealt ära olid sõitnud ja kolmandas märgis tulin neljandana. Cerly oli veel 60-70m eespool, formulapoisid juba püüdmatud. Kolmanda sirge sain hea kiirusega läbi ja Cerlyle täiesti kannule. Halssisin märgis päris järsult, et kui ta natuke jahmerdab, saan kohe pealtuulde, aga ta ei jahmerdanud ühti, on teine juba funniaastatega õppinud ja pääses natuke enne glissis minema. Mu parem kiirus oleks lubanud veel kolmandat kohta püüda... aga oli 10sekundit tuuleauku ja nii ma siis lõpuks neljandana tulingi.
Jälle sellised vastandlikud emotsioonid: käima sain 10,0 ga hästi ja kiirus tundus ka super. Start oli ka tegelikult ülihea + taktika, aga imeväike kärsitus maksis valelähtena kätte, mis ei lasknud Renari ja Frankiga koos sõita. Kägistasin mõttes seda ahvikest õla peal...

Siis kepslesin jälle natuke madalas vees ning võtsin techno. Õige valik!! Stardis survestasin konkurendid allatuulde ja kuigi ma hetk enne signaale veel uimepidi pinendi sinist palli vedasin, sain ikkagi pealtuules tulema, möödusin Evertist ja Renarist, Helenast olin pealtuules ja kolmas koht terendas võimalusena.... Kuid John näitas nüüd meelekindlust ja katkestas sõidu, mis oli täiesti õige otsus tuulemiinimumi arvestades ja mõttes nõustusin temaga, vaatamata oma heale positsioonile.

Ega siis muud jäänudki, kui autasustamine. Hallpeadest (grand seenior) sain kolmanda koha ja kena keraamilise kapa! Üldis kuues, kusjuures imenapid vahed ja tulid meelde need pisikesed apsud, kus täpselt konkurentidele kaotasin. Tegelikult pole palju vahet, kas olla neljas või kuues. Neljas oleks isegi kibedam tunne olla... Raivo suutis palgiga veel noortest formulistidest ette jääda. Renar ja Frank jagasid omavahel ära teise ja kolmanda koha. Neil olid ka ägedad finishimatshid, kuhu ma kahjuks seekord ei ulatunud.