Aasta kokkuvõte 2018


2018 sai läbi ja nüüd peaks asja kokku võtma. Eelkõige sportlikust aspektist, sest see on, millega tegelen.
Vana aasta õhtu peolauas küsiti, et mida me nende trenninumbritega peale hakkame... Ega ei teagi, see nagu omamoodi taoism.

Veel 31. detsembril tegin suusaringi Trummis...



Ja enne seda ühe Discgolfi ringi Nõmmel. Sain esimest korda boogievaba ringi ja uue rekordi, mis on -5.



Aga need numbrid aasta lõikes tulid sellised:

Kokku tegin 434 treeningut (või liikumise moodi asja)
Ajaliselt: 579 tundi


Sellest:                                                                                        Muutus 2017 võrreldes

Discgolf                       100 korda, 206 tundi                               -6
Jõutreening                  79 korda, 85 tundi                                   -35
Purjelauasõit                60 korda, 111 tundi                                 +10
Murdmaasuusatamine 50 korda, 58 tundi ja 724,5 km               +32
Jooksmine                    29 korda, 18 tundi ja 149,2 km              -7
Ujumine                       24 korda, 12 tundi ja 30,5 km                +11
Jalgrattasõit                  22 korda, 18 tundi ja 379,2 km             +12
Jalgpall                         16 korda, 27 tundi                                 -5
SUP                              10 korda, 11 tundi ja 25,7 km                -1
Pilates                            8 korda ja 4 tundi                                 +8






Niinii... mida ma siis eelmisel aastal lubasingi?! Vaatab üle: ei lubanudki palju midagi, vaid vastupidavust pidin natuke intensiivsemalt arendama. Selles mõttes siis, et jalutustrennide asemel kõrgema pulsi tsooniga. Vist sain.
Pilates on natuke core-t asendanud, 8 korda on muidugi ilmselgelt liiga vähe ja võtan selle asja nüüd rohkem käsile.




Jõutrenne segas aasta lõpus seljavigastus, uuel aastal saab ehk tagasi joonele. Tundub praegu, et suusatamine teeb selga paremaks.

Ma tean, et mu jutud siin on vahel liiga pikad. Vahet pole, lisan ikkagi üleeelmise aasta kokkuvõtte siia lõppu:

2017 kokkuvõte.

Üldised spordinumbrid tulid lõpuks siis sellised: tegin 414 treeningut ja tundides kogunes 608.
2016 aastal olid vastavalt 386 ja 586 ning 2015 aastal 290 ja 375. Seega on viimane kolm aastat läinud mahu suunas ülesmäge ja samas on ka viimase 7 aasta suurim maht tehtud.
Muidugi peab vaatama ka intensiivsust, sest discgolfi koormus ei ole kindlasti võrreldav ujumise või jooksu koormusega. Et siis „vaatan passi” ka natuke ja suhteline koormus (intensiivsus) samade tundide arvu juures on mul väikesem, kui pelgalt intensiivsemaid alasid viljelevatel tegelastel.

Alade lõikes on olnud viimased aastad ühtemoodi, kuid discgolf (DG) on treeningukordade lõikes jäänud 106 korraga teisele kohale ning jõutreening tõusnud liidriks 114 korraga. Eelmisel aastal olid numbrid DG kasuks 153:62. Natuke paranes ka surfamise positsioon, tegin seda täpselt 50 korda. 2016 ainult 39 ja 2015 43 korda, 2014 aasal 32 korda. Ütlemata raske on selle statistika valguses veel surfamist minu põhialaks pidada. Eks tulemused on ka vastavad olnud. 2013 aastal oli põhiala veel treeningkordadega juhtimas...

2015 ja 2016 aastal kadus TOP5 sportide seast jooksmine, sest olin hädas kannaümbruse kõõlustega ja põletikuga parema jala talla kõõluses. Nüüd on jooks tagasi tulemas ja 36 korraga, mis enamuses tehtud aasta lõpupoolel, kui jalg järjest paremaks on muutunud.

Veidi on kahju ka SUPi positsioonist. Osalesin küll Eesti Meistrivõistlustel, kuid 11 treeningu ja 13 kilomeetriga on see ikka päris naljategemine. Treeninguna lisasin ka need vähesed lainevõtu korrad, mis muudab race osakaalu veelgi väiksemaks. Mõtlen, et võiksin selles osas midagi ette võtta, kui veel võistelda plaanin...

Sootuks on kaardilt kadunud jalgrattasõit ja võitluskunstid. Tõsi, velotrenazööril istusin 5 tundi ja 8 korda. Väiksemaid juhuslikke rusikavõitlusi ka treeningpäevikusse kirja ei pane :)

Kui jaotada need tegemised jõutööks, vastupidavuse tööks ja osavuse tööks (surf endise põhialana jääb välja), siis torkab silma vastupidavustrennide mitmekesisus. DG annab osavustrennina küll kõvasti tunde (samas on see ka üldvastupidavuslikult hea), kuid jääb natuke üheülbaliseks. Õnneks on nimekirjas ka 21 jalkakorda, mis osavust arendavad. Ideaalis võiks olla lisaks natuke võrkpalli ja võitluskunste...


Tabelina alasid kokku võttes:



2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017
Jõutreening 4+29* 51 31 41 63 62 114
Discgolf 0 0 0 111 65 153 106
Surf 78 75 66 32 43 39 50
Jooks 56 72 26 44 16 17 36
Jalgpall 10 9 15 13 18 12 21
SUP 0 14 41 17 17 5 11
Suusatamine 19 38 34 16 9 22 18
Ujumine 1 7 26 7 13 21 13
Jalgrattasõit 89 21 25 33 5 8 10


* - core training
Sportimise struktuuris on näha 2013-2014 toimunud muutus, kus Jõutreeningud ja DG hakkavad muid alasid üle võtma. Ööpäevas on endiselt ainult 24 tundi. Taandunud on ka 2012 ja 2013 aastal heal positsioonil olnud power walking ja core training. Esimene kadus kindlasti DG sisse.

Tabel Üldmahud:



2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017
Tunnid 343 413 369 428 375 586 608
Treeninguid 350 409 358 361 290 386 414


Võistlused 2017.

Osalesin DG, purjelaua slaalomi, formula, funi ja SUP võistlustel.
Peab tunnistama, et kaks võistlust läksid täiesti aia taha. Need oli Formula Eesti MV Saaremaa etapp ja Slaalomi EMV Võsu etapp.
DG-s mängisin enamasti edasijõudnute liigas, kus mahtusin vahel esiviisikusse ja kui pärast pausi „Harrastajates” võistlesin, tuli paar neljandat kohta ning poodiumile ei jõudnud.

Purjelaua välismaa võistlustest  käisin Leedus Baltic Cup sarja etapil, kus suutsin hästi konkureerida seni minust paremini sõitnud sportlastega. Paar korda tegin stardis käiku pressides ära vanameister Dalele ja ühes sõidus õnnestus vasakuga startides isegi esimese märgi läheduses sõidu liider olla segades teisena liikuvale Leontjevsile tuult.... kuni tuul jälle keeras.

Saaremaal EMV etapil puhus tugev tuul. Läksin starti uue laua ja 8,6 purjega ning ei saanud ühtegi jibe püsti ära tehtud. Päris täpselt ei saa siiani aru, et mis oli, kuid tulin löödult lõpuks kaldale tagasi ja tegelesin noorte turvamise ja päästmisega. Rada oli kaugel merel ja tegelikult oli mind lausa möödapääsmatult vaja kaatriga Technosid kantseldama. Samas nagu ei saa oskamatu jibemise ja lendu mineva laua seost oma tööga leida...

Võsul slaalomietapil sõitsin natuke liiga pika uimega ja see väsitas poole päeva peale ära. Füüsiliselt oli see üks raskemaid surfivõistlusi elus(vist üle 6500kcal kulus pulsimõõtja põhjal). Hilisemad testid näitasid, et ka 41cm uim oleks väga hästi töötanud, kuid seda teadmist mul veel ei olnud. Kõvasti tuunimist vajasid ka muud seaded. Ühtlasi rikkus mu päeva arusaamatus sõitude järjekorraga, kui hakati tegema katkestusi ja läbisegi uuesti startima. Lisaks pettusin muidugi SuperAmetniku töös, kes sai võimaluse oma suhtumist näidata kui finishikaatrist ilguti ja protesti isegi ei vormistatud.
Hiiumaale minnes ei olnud mul erilisi illusioone, et Ametnik ennast parandab, kuid läksin oma asja tegema. Mäekõrguselt üle olles oleksin võitnud, nüüd jäin teiseks. Taas ei kehtinud kaldal kokkulepitud asjad, sain ühe valestardi ja liidrikohalt 20m enne finishit ka katkestuse – Jumalik sekkumine. Ise ma tegelikult oma sõitudega rahule ei jäänud ja olin konkurentide poolt liiga haavatav läbi neile pakutud võimaluste.

Kevadepoole korraldasime Pennyga Pirital SUPi EMV etapi ja jäin sõitudest kõrvale. Superametnik saatis pärast seda kirjakesi laiali, kus keelas/soovitas tungivalt mind võistlusjuhina mitte kasutada. Siis sattusin spontaanselt Võru etapile, kus konkurendid julgustasid aeru haarama. Olin vaba igasugusest korraldusest ja sõitsingi juhuslike asjadega kaasa. Maratoni veel õppepurjelauaga... Tartusse Emajõele, korralikule SUP festivalile otsustasin juba teadlikult minna, sain juhuslikult race SUPi, kuid ei osanud sellega sõita. Sprindis koperdasin ahtrilainetes mitu korda, hea et püsti jäin. Maratonis oli mu emotsionaalselt siiani parim SUPi võistlus, kus Andrese Ja Bettiga pidev rebimine käis. Ja see oli ka motiveeriv, et vastupidavuslikust nõrkusest aru saada. Võistluste korraldus oli väga hea!!
Kakumäel üritati ka SUP EMV etapp teha, aga .... eks tehtigi. Osalesin. Sprint oli madalas vees aeru ja lauaga jooksmine (ma seda isegi jaksasin natuke teha), märgid ujusid, eelsõitude ajavõtt oli farss. Muud stardid olid ka suht suvaliselt. Kõrge lainega oli küll huvitav enese proovile panek ja allalainet race SUP glissi saada uus kogemus... aga reaalselt ei kandnud see võistlus väga eestikate nime välja. Sellest kõigest on mul päevik ka kirjutatud.

Peaaegu otsustasin juba, et elus on ka muud peale võistlemise. Need halvad emotsioonid ajasid lausa oksele ning targem on sellised asjad kõrvale jätta. Mul pole kombeks pidevalt vinguda, aga käpardlus lausa karjus igalt poolt vastu ja mis kõige halvem, see mõjutas pidevalt ja otseselt ka tulemusi. „Slaalom tuulega” strateegia, millega Jumal endale indulgentsi ja populaarust ostis surfarite hulgas, tähendas mulle omakorda teravat vajadust väiksemate võidusõidukõlblike kamade järele ja sellega korralikke lisakulusid. Sellest ma loobusin.

Et aasta oli formula osas hästi alanud ja vahepeal sain ka mõnusalt sõita, siis tegin EMV viimase etapi siiski kaasa. Samal ajal Technosid coachides. Lõpuks ei muutnud see midagi, sest ega ma Timost või Tristenist poleks ka max keskendumise korral jagu saanud. Aga mul oli hea varustus ja natuke kohalike tuulte tarkust, mistõttu püüdsin kõik sõidud kaasa teha ja sain oma siiani elu parima koha Eestikatel, ehk siis üldarvestuse kolmandaks. Rõõmustasin muidugi... Aga olgem ausad, rajale olid jäänud vaid paar viimast mohikaanlast ja ega see koht ei näidanud mu hirmsat võimsust ja osavust rajal vaid konkurentsi hõredust.


Ühesõnaga väga erinevad emotsioonid purjelaua võistlustest ja sellise tausta pealt on natuke keeruline uueks aastaks eesmärke seada. Üks on selge, et jätkan mõnusalt üldfüüsiliste trennidega ja püüan hõredaks jäänud vastupidavust järgi aidata. Kindlasti võistlen Discgolfis, aga surfamise kohta lubada ei taha. Võibolla on aeg Võsaslalli juurde naasta... seal on ka juhuslik korraldus parem, kui Aasta Ametniku kapriisid. Ja võibolla korraldan ise midagi...

Jätkub....

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Miks ma slallis EMV-l ei võistlenud...

Techno293 MM Liepajas

Eestikate esimene päev. Mohikaanlased.