Aasta kokkuvõte 2018
2018 sai läbi ja nüüd peaks asja kokku võtma. Eelkõige sportlikust aspektist, sest see on, millega tegelen.
Vana aasta õhtu peolauas küsiti, et mida me nende trenninumbritega peale hakkame... Ega ei teagi, see nagu omamoodi taoism.
Veel 31. detsembril tegin suusaringi Trummis...
Ja enne seda ühe Discgolfi ringi Nõmmel. Sain esimest korda boogievaba ringi ja uue rekordi, mis on -5.
Aga need numbrid aasta lõikes tulid sellised:
Kokku tegin 434 treeningut (või liikumise moodi asja)
Ajaliselt: 579 tundi
Sellest: Muutus 2017 võrreldes
Discgolf 100 korda, 206 tundi -6
Jõutreening 79 korda, 85 tundi -35
Purjelauasõit 60 korda, 111 tundi +10
Murdmaasuusatamine 50 korda, 58 tundi ja 724,5 km +32
Jooksmine 29 korda, 18 tundi ja 149,2 km -7
Ujumine 24 korda, 12 tundi ja 30,5 km +11
Jalgrattasõit 22 korda, 18 tundi ja 379,2 km +12
Jalgpall 16 korda, 27 tundi -5
SUP 10 korda, 11 tundi ja 25,7 km -1
Pilates 8 korda ja 4 tundi +8
Niinii... mida ma siis eelmisel aastal lubasingi?! Vaatab üle: ei lubanudki palju midagi, vaid vastupidavust pidin natuke intensiivsemalt arendama. Selles mõttes siis, et jalutustrennide asemel kõrgema pulsi tsooniga. Vist sain.
Pilates on natuke core-t asendanud, 8 korda on muidugi ilmselgelt liiga vähe ja võtan selle asja nüüd rohkem käsile.
Jõutrenne segas aasta lõpus seljavigastus, uuel aastal saab ehk tagasi joonele. Tundub praegu, et suusatamine teeb selga paremaks.
Ma tean, et mu jutud siin on vahel liiga pikad. Vahet pole, lisan ikkagi üleeelmise aasta kokkuvõtte siia lõppu:
2017 kokkuvõte.
Üldised
spordinumbrid tulid lõpuks siis sellised: tegin 414 treeningut ja
tundides kogunes 608.
2016 aastal olid
vastavalt 386 ja 586 ning 2015 aastal 290 ja 375. Seega on viimane
kolm aastat läinud mahu suunas ülesmäge ja samas on ka viimase 7
aasta suurim maht tehtud.
Muidugi peab vaatama ka intensiivsust, sest discgolfi koormus ei ole kindlasti võrreldav ujumise või jooksu koormusega. Et siis „vaatan passi” ka natuke ja suhteline koormus (intensiivsus) samade tundide arvu juures on mul väikesem, kui pelgalt intensiivsemaid alasid viljelevatel tegelastel.
Muidugi peab vaatama ka intensiivsust, sest discgolfi koormus ei ole kindlasti võrreldav ujumise või jooksu koormusega. Et siis „vaatan passi” ka natuke ja suhteline koormus (intensiivsus) samade tundide arvu juures on mul väikesem, kui pelgalt intensiivsemaid alasid viljelevatel tegelastel.
Alade lõikes on
olnud viimased aastad ühtemoodi, kuid discgolf (DG) on treeningukordade
lõikes jäänud 106 korraga teisele kohale ning jõutreening tõusnud
liidriks 114 korraga. Eelmisel aastal olid numbrid DG kasuks 153:62.
Natuke paranes ka surfamise positsioon, tegin seda täpselt 50 korda.
2016 ainult 39 ja 2015 43 korda, 2014 aasal 32 korda. Ütlemata raske
on selle statistika valguses veel surfamist minu põhialaks pidada.
Eks tulemused on ka vastavad olnud. 2013 aastal oli põhiala veel
treeningkordadega juhtimas...
2015 ja 2016 aastal
kadus TOP5 sportide seast jooksmine, sest olin hädas kannaümbruse
kõõlustega ja põletikuga parema jala talla kõõluses. Nüüd on
jooks tagasi tulemas ja 36 korraga, mis enamuses tehtud aasta
lõpupoolel, kui jalg järjest paremaks on muutunud.
Veidi on kahju ka
SUPi positsioonist. Osalesin küll Eesti Meistrivõistlustel, kuid 11
treeningu ja 13 kilomeetriga on see ikka päris naljategemine.
Treeninguna lisasin ka need vähesed lainevõtu korrad, mis muudab
race osakaalu veelgi väiksemaks. Mõtlen, et võiksin selles osas
midagi ette võtta, kui veel võistelda plaanin...
Sootuks on kaardilt
kadunud jalgrattasõit ja võitluskunstid. Tõsi, velotrenazööril
istusin 5 tundi ja 8 korda. Väiksemaid juhuslikke rusikavõitlusi ka
treeningpäevikusse kirja ei pane :)
Kui jaotada need
tegemised jõutööks, vastupidavuse tööks ja osavuse tööks (surf
endise põhialana jääb välja), siis torkab silma
vastupidavustrennide mitmekesisus. DG annab osavustrennina küll
kõvasti tunde (samas on see ka üldvastupidavuslikult hea), kuid
jääb natuke üheülbaliseks. Õnneks on nimekirjas ka 21
jalkakorda, mis osavust arendavad. Ideaalis võiks olla lisaks natuke
võrkpalli ja võitluskunste...
Tabelina alasid
kokku võttes:
2011 | 2012 | 2013 | 2014 | 2015 | 2016 | 2017 | |
---|---|---|---|---|---|---|---|
Jõutreening | 4+29* | 51 | 31 | 41 | 63 | 62 | 114 |
Discgolf | 0 | 0 | 0 | 111 | 65 | 153 | 106 |
Surf | 78 | 75 | 66 | 32 | 43 | 39 | 50 |
Jooks | 56 | 72 | 26 | 44 | 16 | 17 | 36 |
Jalgpall | 10 | 9 | 15 | 13 | 18 | 12 | 21 |
SUP | 0 | 14 | 41 | 17 | 17 | 5 | 11 |
Suusatamine | 19 | 38 | 34 | 16 | 9 | 22 | 18 |
Ujumine | 1 | 7 | 26 | 7 | 13 | 21 | 13 |
Jalgrattasõit | 89 | 21 | 25 | 33 | 5 | 8 | 10 |
* - core training
Sportimise
struktuuris on näha 2013-2014 toimunud muutus, kus Jõutreeningud ja
DG hakkavad muid alasid üle võtma. Ööpäevas on endiselt ainult
24 tundi. Taandunud on ka 2012 ja 2013 aastal heal positsioonil olnud
power walking ja core training. Esimene kadus kindlasti DG sisse.
Tabel Üldmahud:
2011 | 2012 | 2013 | 2014 | 2015 | 2016 | 2017 | |
Tunnid | 343 | 413 | 369 | 428 | 375 | 586 | 608 |
Treeninguid | 350 | 409 | 358 | 361 | 290 | 386 | 414 |
Võistlused 2017.
Osalesin DG,
purjelaua slaalomi, formula, funi ja SUP võistlustel.
Peab tunnistama, et
kaks võistlust läksid täiesti aia taha. Need oli Formula Eesti MV
Saaremaa etapp ja Slaalomi EMV Võsu etapp.
DG-s mängisin enamasti edasijõudnute liigas, kus mahtusin vahel esiviisikusse ja kui pärast pausi „Harrastajates” võistlesin, tuli paar neljandat kohta ning poodiumile ei jõudnud.
DG-s mängisin enamasti edasijõudnute liigas, kus mahtusin vahel esiviisikusse ja kui pärast pausi „Harrastajates” võistlesin, tuli paar neljandat kohta ning poodiumile ei jõudnud.
Purjelaua välismaa
võistlustest käisin Leedus Baltic Cup sarja etapil, kus suutsin
hästi konkureerida seni minust paremini sõitnud sportlastega. Paar
korda tegin stardis käiku pressides ära vanameister Dalele ja ühes
sõidus õnnestus vasakuga startides isegi esimese märgi läheduses
sõidu liider olla segades teisena liikuvale Leontjevsile tuult....
kuni tuul jälle keeras.
Saaremaal EMV etapil
puhus tugev tuul. Läksin starti uue laua ja 8,6 purjega ning ei
saanud ühtegi jibe püsti ära tehtud. Päris täpselt ei saa siiani
aru, et mis oli, kuid tulin löödult lõpuks kaldale tagasi ja
tegelesin noorte turvamise ja päästmisega. Rada oli kaugel merel ja
tegelikult oli mind lausa möödapääsmatult vaja kaatriga Technosid
kantseldama. Samas nagu ei saa oskamatu jibemise ja lendu mineva laua
seost oma tööga leida...
Võsul
slaalomietapil sõitsin natuke liiga pika uimega ja see väsitas
poole päeva peale ära. Füüsiliselt oli see üks raskemaid
surfivõistlusi elus(vist üle 6500kcal kulus pulsimõõtja põhjal).
Hilisemad testid näitasid, et ka 41cm uim oleks väga hästi
töötanud, kuid seda teadmist mul veel ei olnud. Kõvasti tuunimist
vajasid ka muud seaded. Ühtlasi rikkus mu päeva arusaamatus sõitude
järjekorraga, kui hakati tegema katkestusi ja läbisegi uuesti
startima. Lisaks pettusin muidugi SuperAmetniku töös, kes sai
võimaluse oma suhtumist näidata kui finishikaatrist ilguti ja
protesti isegi ei vormistatud.
Hiiumaale minnes ei
olnud mul erilisi illusioone, et Ametnik ennast parandab, kuid läksin
oma asja tegema. Mäekõrguselt üle olles oleksin võitnud, nüüd
jäin teiseks. Taas ei kehtinud kaldal kokkulepitud asjad, sain ühe
valestardi ja liidrikohalt 20m enne finishit ka katkestuse –
Jumalik sekkumine. Ise ma tegelikult oma sõitudega rahule ei jäänud
ja olin konkurentide poolt liiga haavatav läbi neile pakutud
võimaluste.
Kevadepoole
korraldasime Pennyga Pirital SUPi EMV etapi ja jäin sõitudest
kõrvale. Superametnik saatis pärast seda kirjakesi laiali, kus
keelas/soovitas tungivalt mind võistlusjuhina mitte kasutada. Siis
sattusin spontaanselt Võru etapile, kus konkurendid julgustasid aeru
haarama. Olin vaba igasugusest korraldusest ja sõitsingi juhuslike
asjadega kaasa. Maratoni veel õppepurjelauaga... Tartusse Emajõele,
korralikule SUP festivalile otsustasin juba teadlikult minna, sain
juhuslikult race SUPi, kuid ei osanud sellega sõita. Sprindis
koperdasin ahtrilainetes mitu korda, hea et püsti jäin. Maratonis
oli mu emotsionaalselt siiani parim SUPi võistlus, kus Andrese Ja
Bettiga pidev rebimine käis. Ja see oli ka motiveeriv, et
vastupidavuslikust nõrkusest aru saada. Võistluste korraldus oli
väga hea!!
Kakumäel üritati
ka SUP EMV etapp teha, aga .... eks tehtigi. Osalesin. Sprint oli
madalas vees aeru ja lauaga jooksmine (ma seda isegi jaksasin natuke
teha), märgid ujusid, eelsõitude ajavõtt oli farss. Muud stardid
olid ka suht suvaliselt. Kõrge lainega oli küll huvitav enese
proovile panek ja allalainet race SUP glissi saada uus kogemus... aga
reaalselt ei kandnud see võistlus väga eestikate nime välja.
Sellest kõigest on mul päevik ka kirjutatud.
Peaaegu otsustasin
juba, et elus on ka muud peale võistlemise. Need halvad emotsioonid
ajasid lausa oksele ning targem on sellised asjad kõrvale jätta.
Mul pole kombeks pidevalt vinguda, aga käpardlus lausa karjus igalt
poolt vastu ja mis kõige halvem, see mõjutas pidevalt ja otseselt
ka tulemusi. „Slaalom tuulega” strateegia, millega Jumal endale
indulgentsi ja populaarust ostis surfarite hulgas, tähendas mulle
omakorda teravat vajadust väiksemate võidusõidukõlblike kamade
järele ja sellega korralikke lisakulusid. Sellest ma loobusin.
Et aasta oli formula
osas hästi alanud ja vahepeal sain ka mõnusalt sõita, siis tegin
EMV viimase etapi siiski kaasa. Samal ajal Technosid coachides.
Lõpuks ei muutnud see midagi, sest ega ma Timost või Tristenist
poleks ka max keskendumise korral jagu saanud. Aga mul oli hea
varustus ja natuke kohalike tuulte tarkust, mistõttu püüdsin kõik
sõidud kaasa teha ja sain oma siiani elu parima koha Eestikatel, ehk
siis üldarvestuse kolmandaks. Rõõmustasin muidugi... Aga olgem
ausad, rajale olid jäänud vaid paar viimast mohikaanlast ja ega see
koht ei näidanud mu hirmsat võimsust ja osavust rajal vaid
konkurentsi hõredust.
Ühesõnaga väga
erinevad emotsioonid purjelaua võistlustest ja sellise tausta pealt
on natuke keeruline uueks aastaks eesmärke seada. Üks on selge, et
jätkan mõnusalt üldfüüsiliste trennidega ja püüan hõredaks
jäänud vastupidavust järgi aidata. Kindlasti võistlen Discgolfis,
aga surfamise kohta lubada ei taha. Võibolla on aeg Võsaslalli
juurde naasta... seal on ka juhuslik korraldus parem, kui Aasta
Ametniku kapriisid. Ja võibolla korraldan ise midagi...
Jätkub....
Kommentaarid
Postita kommentaar