Euroopakad Itaalias Ligo di Ostia.

 

Sajab.
Hommikusöögilauas tuleb suust auru.
Täna on laine juba selline, et ei saaks ise ka ilmselt veivikamadega siit välja. Eile oli küll kange tahtmine. Noori selle ilmaga vee peale ei lasta. Meil oleks kaatriga kanalist väljasõit ka korralik väljakutse. Õnneks võistluskomitee ei machota ja säilitab kainet mõistust. Kreeka treener rääkis, et tegelikult ei lubagi sadam RIBidel väljasõitu sellise murdlainega.
Kämpas on samas mõnus. Meenutab Las Dunast Tarifal. Majakesed on ratasetel, mis tekitab tihtipeale maavärina tunde, kui kõik kõigub. Eriti just öösiti oleks nagu mingi jahi peal magamas, sest kõikumine on justkui mitte millestki tingitud. juba harjume.
Hommikujooksud ja võimlemise saime rutiiniks. Kämpa teed on kividest ja puujuurte tõttu ebaühtlased. ei ole just hea pind jooksmiseks. Tegin eile tempokama trenni kämpast väljas autotee peal. Väga mõnus!
Muidu magan ja kogun energiat. Vahepeal tuleb selline jahedus sisse... nuumasin ennast kaks esimest päeva korralikult Ainari toitudega, ikka kaks kuni kolm taldrikutäit. Nüüd on saabumise stress taandunud ja söömine normis.

Proovime noorte aktiivsust hoida, et ooteperiood neid ära ei ruineeriks. Siin on väike võimlemislinnak, kus iga päev toonust hoidmas käime. Üks väike saksa tüdruk on juba kaks päeva meiega samal ajal seal turnimas ja teeb vaikselt kaasa. Mõned sörkijad on kämpas veel.

Eile tegime sportlastega ideomotoorset treeningut. Praeguse tiktokipõlvkonna jaoks on keskendumine natuke väljakutse. Aga kuna igal hommikul on hingamisharjutused ka hommikuvõimlemise osa, siis läheb juba paremini. Käisime läbi ideaalse stardi ja allatuule lõigu. Keskendusime tundele, mis tekkis. Mulle tundub, et mõnele on selline asi ikka natuke imelik ja et nad ei usu lõpuni selle kasulikkust. Aga mäletan, kuidas Jukiga tegime allatuule osas ja kuidas see kõik lõpuks superhästi tööle hakkas.
Üleeile sättisime eesmärke paika. Õnneks olid nad üsna julged ja ütlesid oma mõtteid välja, mis on hea. Me proovime siiski hoida fookust ja vältida lihtsalt klassiekskursiooni tunnet. Samamoodi püüan neid mitte nimetada "lasteks" vaid sportlasteks, et ei tekiks hajuvust olemise ja identiteedi osas. Nad tulevad isegi kaasa sellega.
Treenerite koosolek oli üsna tavaline. Toodi välja, et ei pea finišikaatris protestist teatama. võistlusjuht tundub veits koba. Arvas, et ei taha noori vees niisama hoida ja et peaksime teatama raadio teel oma valmisolekust ja mittevalmisolekust. Küsisin, et kuidas see praktikas oleks... et kas raporteerime? Mu meelest rikub see sõitude konveieri ära. Viimane ei saa niigi rasketes survive tingimustes puhata nagu ette on nähtud ja siis saab mõni tiim starte kinni hoida ja teised jälle kiirustavad tagant... Lisab segadust ja kindlusetust, et millal siis stardiks läheb. Ma loodan, et suurt jamamist sellega ikka ei tule.
Üldiselt ootan ka, et läheks juba lahinguks ja kuigi magada ja välja puhata on hea, tahaks võistlust. Eile kuulasime Norra viikingimuusikat ja arutasime tugipersonaliga elavalt purjelauaspordi küsimusi. Isegi huvitavaid mõtteid tekkis.

Päevane leitsak asendus tavalise kuumusega, mis tähendab, et +16 läks sujuvalt +12ks.
Jooksime hästi rahuliku tempoga 40 minutit. Sama suund, mis minul eile. Tagasi tulles võtsime ülesmäge kõnni peale, sest pulss oli vaja õiges vahemikus hoida ja mägi on päris järsk. Ja siis jõulinnakusse. Saksa tüdrukut täna ei olnud.
Mul õnnestub vahepeal teha lõunauinak, kui teised poodi lähevad. See on väga värskendav. Liikumine ja selline mõnus taastav uni pidevas värskes õhus mõjuvad sanatooriumina. Kui nüüd tuleb kolm päeva maksimaalset pingutust merel treeneritöös, olen väga valmis.

Tänasega peaks igaöine regulaarne sadu läbi saama. Muidu jääks siit meelde päris suur niiskus, mis tungib igale poole. Käisime rannas ja sportlased said teha kontrollrigamise. Kõik on valmis. Penerti purjes ilmnes siiski mingi väike auk, mis vajab tegelemist. Tänane koosolek läheb nii, et Pärt teeb süvaesitluse oma kujutletavast võistlussõidust.

Kämpas, mille nimi on Fabulous Village, olles tundub uskumatu, et kuskil lähedal on nii mässav meri, mis ei lase noortel isegi vee peale pääseda. Täna, kui noored rigasid, unustasin ennast merd pildistama. Belgia treener arvas, et homme on laine vajunud 70cm kõrguseks. Eks on näha. Praegu oli paarimeetrine ja imelik parem halss. Et siis puhus läänest, mis on veidi side-on paremale ja hüppama oleks pidanud parema halsiga. Siia tuleb tänase päeva suht tüütu lainegalerii ka kohe varsti.  

Homme lubatakse, et laine on 2,5m asemel 0,8m ja ilmselt läheb startideks. Kuulasime õhtul Pärdi ettekannet oma tüüpilisest võistlussõidust ja tegevusest selle ajal. Arutasime sellel taustal veel asju läbi, et homme oleks kohe hoog sees. Hea oli näha, et Pärt oli kohe rohkem kaasatud, kui tavaliselt. Siis pakuti jäätist...

Ja tõepoolest. Meri rahunes veidi. Võibolla aitas kaasa see lambakari, kes meie ees üle tee aeti. Tekkis lausa ummik. Tuul langes igatahes kuskile 6m/s kanti, kuid laine oli endiselt nii ebamugav, et meie suhteliselt sileda veega harjunud sportlastel oli väga keeruline head tehnikat sõita. Arutasime loomulikult nüansid läbi, kuid üks asi on teooria ja teine asi on praktika. Teised kaks asja, mille olulisusest ma uuesti ja tegelikult taaskord aru sain oli tähelepanu, kui kriitilise ressursi täitumine ning oskus infot hankida ja taktikalisteks plaanideks töödelda. 

Jätkub... selles mõttes, et kirjutan veel juurde, mis sai ja kuidas oli ja mida treener tunneb või näeb.

Samal teemal Jahtklubide Liidu uudis.