Baltic Challenge Cup 2018
Baltic Challenge Cup
2018
Jälle Lätis! Sel
aastal on seal juba mõned korrad käidud. Mitte küll odavaid kaupu
toomas, vaid ikka võistlustel. Seekord Kiseserzi järvel, mis mulle
üldiselt meeldib ja on algajamate Technosõitjate jaoks turvaline.
Treeneriks mind
seekord ei tellitud, niisiis läksin hoopis ise võistlema. Pannes
oleksid-poleksid kokku, võisin küsida isegi teist poodiumikohta,
kui noortele ära teen. Mida muidugi ei juhtunud, sest kõige
olulisem sellise eesmärgi saavutamiseks on veetreening. Ja seda mul
praegu napib. Peale Burtnieki võistlust polegi formulaga sõitnud ja
need muud sõidud on ka päris harvad olnud.
Üldine „rooste”
paistis välja ka nii, et sain skippersil valesti aru, et Technod
sõidavad ära 3 sõitu ja siis lastakse formulad starti. Seega
veetsin rahulikult aega kaldal ning esimesse starti ei jõudnud.
Äärmiselt tobe! Teises stardis tegin korraliku kiirenduse ja sain
liikuma, aga krüssunurka polnud üldse. Midagi nagu ei toiminud ja
ega ma pihta ei saanudki, et mida siis teha. Allatuules oli vaja
ainult auru anda. Puhangud käisid üle 30 sõlme – rohkem
võistlusjuhi mõõtja ei suutnud näidata. Sellegipoolest kannatasin
11sega ära ja teise sõidu lõpuks läks tehnika isegi pisut
paremaks.
Ootasin väga
kolmandat starti, et nüüd korralikult teha, kui alltuulest sõitis
minu poole kontrolli kaotanud Techno Läti noorega pardal ja põrutas
mulle otse poomi tagaosasse. Puri vajus vasakule ja siis viskas
järsult paremale tagasi otse ümber läinud lätlase uime otsa.
Terve alumine aken lõhki!!! Kuidagi maadlesin selle katkise purjega
kaldale. Tuli meelde veel eelmisel sajandil võsarandades liikunud
õpetus, et kui merel tormiga täiesti hätta jääd, siis löö
purjel üks aken katki, et jaksaks koju sõita... Noh, täielik
lollus ikka!! Loodan, et keegi pole nii teinud... Sest puri muutub
katkise aknaga ja tugeva tuulega hirmus imelikuks ja ettearvamatuks.
Võtsin 10-ruuduse taglase ja alla keersin 68E uime. Läkski paremaks. Seda oleks pidanud tegema hoopis päeva esimeses pooles, kuigi mine tea... Puhangud võisid olla küll tugevad, aga tuuleaugud olid ka masendavalt sees. Stardis uurisin olukorda. Selgelt paistis pinendi eelis ning tuul keeras ka meeldivalt. Tulin vasakuga ja kogu fleedi eest läbi, kaasa arvatud liider! et mitte tuulest välja sõita, pautisin kontrollivale positsioonile, kuid oligi juba hilja. Teist lõiku alustasin tiksudes, enam paremat, kui kolmas koht sealt välja ei meelitanud.
Päeva viimases sõidus sain jälle hea stardi. Käik läks ka järjest paremaks - kui poistega kohtusin, siis pidin korra Renari läbi laskma, pautisin enne tuule lõppu ära... poisid tulid koos vastu ja ma sõitsin juba nende pealt läbi, kõik oli super! Aga siis tegin vea ja ei jäänud neid kontrollima vaid sõitsin raja vasakusse ülemisse nurka, kus tulin totaalne tuuleauk. Seisin 4 minutit seal kirudes ja vaatasin, kuidas nad mind nähes ära pautisid, märgi võtsid ja allatuult minema panid. Lõpuks, juba märki tiksununa, sain päästva iilikese ja hakkasin Venemaa sõitjat Andreid jälitama. Vahe oli umbes 200m, temal suurem puri ja vaid allatuule lõik jäänud... andsin oma parima. Chickenstrapi unustasin ära, isegi pagides hoidsin ülestõmbamisotsast... ise imestasin, et nagu võistlen täiega, aga selle asja sees saab veel rohkem hasarti minna. Andrei halssis liiga vara, kuid ma pidin kontrollima ja halssisin järgi. See oli viga, sest kaks manöövrit tuli juurde. Puhtalt käigu ja halssidega sain talle 20m kaugusele, enamat ei suutnud. Ühe halsiga oleksin kindlalt mööda saanud... Mis seal ikka, äge lahing oli!!
Sellega sai esimene päev läbi. Teiseks päevaks ei lubatud üldse tuult. Sokutasin ennast Janise kaatrisse, et Technode sõite lähemalt uurida ning jagasin neile joogipudeleid. See oli jälle päris napakas tegu, sest olles absoluutselt välistanud formula stardi unustasin asja käigus täiesti tuult uurida ja ühel hetkel nägin, kuidas Frank juba vee peal ringi kihutas. Palusin Janisel ennast ruttu kaldale viia, mida ta ka täiskäigul tegi. Rigamisel olid lapsevanem Priit ja Martin kõvasti abiks, mis ei aidanud üldse, sest jäin 5 min starti hiljaks.Suhtumise probleem. Kui kõike teha, siis ei saa midagi tehtud.
Ma muidugi käsitlesin seda võistlust, kui luksust. 5 formulat stardis, meile pannakse kenasti rada ja antakse stardid... puhas rõõm!
Preiss ei saanud kella käima. Ma siis ütlesin talle aega ja et ta sõidaks minu järel - saab ka ometi hea stardi :) Isegi sõidu lõpuni soovitasin enda järel sõita, kuid ta ei nõustunud vist... Igatahes oli vaikne, jube vaikne. Kui korraks pagi tuli, siis pumpasin 40 sek enne starti glissi ja püüdsin seda hoida. Stat ja sellele järgnev minut oligi puhas pumpamine, millest on ka mõned pildid sattunud. Saime Preissiga minema, teised tiksusid taga.
Aga raja panekuga läks nüüd nii, et teise päeva teises sõidus liikus reaalselt ainukesena Preiss 12,5 purjega. Poisid triikisid edasi-tagasi ja mina tiksusin oma tormitaglasega. Ja olime ikka üsna koos neljakesi... kui siis äkki viidi ülemine märk 400m kõrgemale!!! Vana koha peal olin veel konkurentsis, aga edasi sai tuul läbi ja Renar sai 11ruudusega eest ära, pluss loomulikult Frank minust kolmandiku kergemana... ja siis Andrei 12 ruudusega... ma keerasin juba otsa kalda poole tagasi, kui korraks veel üks iil tuli ja see lasi lihtsalt märki välja tiksuda. Jäin sinna kinni ka, kaks lisapauti ning uuesti algas Andrei jälitamine. Seekord siis nii, et pumpasin liblikat otse alla märgi poole ja tema triikis edasi-tagasi. Lõpusirgel oli vahe ikkagi 20m. No ma ei jätnud!!! Rabelesin lihtsalt täiest jõust ja sain täiesti ime läbi allalainet glissi ja konkurendist 1m ette!! Samal ajal startisid raceboard naised ja keegi hädaldas seal kõvasti, kui mööda sõitsime, mis oli lapsik lumehelbekese soga. Ma olin räigelt rahul, et jälle rabeleda sai, kuigi tingimused ... nojah. Tulemust meile kirja ei pandud, ehkki märki liigutati jms. mis sisuliselt minu jaoks midagi ei muutnud ja ma ei õiendanud ka. Mis seal ikka tõmmelda, võidu saime ju sõita ja kohad jäid samaks.
Mul on hea meel, et ei tundud mingit väsimust selle võistluse ajal. Eks ma startisin ka hõredalt, kuid siiski... füüsis lubab hästi sõita, oleks nüüd skilli ka!
Imelik tunne oli vaadata nii palju raceboarde. Nagu raceboard võtaks formulaklassi sõitjaid üle, mis vähemalt ühe soomlasega oli juhtunud. Eks tuleb aru anda, et seal olid ikkagi euroopakad käimas.
Nüüd pean 11ruuduse purje ära parandama. 10sel on ka liist kämmi vahelt välja hüpanud ja tagavarapuri pluss kaks masti jäid kogemata Lätti maha. Äkki eestikateks saab tagasi... tahaks poistele veel lahingut anda.
Võtsin 10-ruuduse taglase ja alla keersin 68E uime. Läkski paremaks. Seda oleks pidanud tegema hoopis päeva esimeses pooles, kuigi mine tea... Puhangud võisid olla küll tugevad, aga tuuleaugud olid ka masendavalt sees. Stardis uurisin olukorda. Selgelt paistis pinendi eelis ning tuul keeras ka meeldivalt. Tulin vasakuga ja kogu fleedi eest läbi, kaasa arvatud liider! et mitte tuulest välja sõita, pautisin kontrollivale positsioonile, kuid oligi juba hilja. Teist lõiku alustasin tiksudes, enam paremat, kui kolmas koht sealt välja ei meelitanud.
Päeva viimases sõidus sain jälle hea stardi. Käik läks ka järjest paremaks - kui poistega kohtusin, siis pidin korra Renari läbi laskma, pautisin enne tuule lõppu ära... poisid tulid koos vastu ja ma sõitsin juba nende pealt läbi, kõik oli super! Aga siis tegin vea ja ei jäänud neid kontrollima vaid sõitsin raja vasakusse ülemisse nurka, kus tulin totaalne tuuleauk. Seisin 4 minutit seal kirudes ja vaatasin, kuidas nad mind nähes ära pautisid, märgi võtsid ja allatuult minema panid. Lõpuks, juba märki tiksununa, sain päästva iilikese ja hakkasin Venemaa sõitjat Andreid jälitama. Vahe oli umbes 200m, temal suurem puri ja vaid allatuule lõik jäänud... andsin oma parima. Chickenstrapi unustasin ära, isegi pagides hoidsin ülestõmbamisotsast... ise imestasin, et nagu võistlen täiega, aga selle asja sees saab veel rohkem hasarti minna. Andrei halssis liiga vara, kuid ma pidin kontrollima ja halssisin järgi. See oli viga, sest kaks manöövrit tuli juurde. Puhtalt käigu ja halssidega sain talle 20m kaugusele, enamat ei suutnud. Ühe halsiga oleksin kindlalt mööda saanud... Mis seal ikka, äge lahing oli!!
Sellega sai esimene päev läbi. Teiseks päevaks ei lubatud üldse tuult. Sokutasin ennast Janise kaatrisse, et Technode sõite lähemalt uurida ning jagasin neile joogipudeleid. See oli jälle päris napakas tegu, sest olles absoluutselt välistanud formula stardi unustasin asja käigus täiesti tuult uurida ja ühel hetkel nägin, kuidas Frank juba vee peal ringi kihutas. Palusin Janisel ennast ruttu kaldale viia, mida ta ka täiskäigul tegi. Rigamisel olid lapsevanem Priit ja Martin kõvasti abiks, mis ei aidanud üldse, sest jäin 5 min starti hiljaks.Suhtumise probleem. Kui kõike teha, siis ei saa midagi tehtud.
Ma muidugi käsitlesin seda võistlust, kui luksust. 5 formulat stardis, meile pannakse kenasti rada ja antakse stardid... puhas rõõm!
Preiss ei saanud kella käima. Ma siis ütlesin talle aega ja et ta sõidaks minu järel - saab ka ometi hea stardi :) Isegi sõidu lõpuni soovitasin enda järel sõita, kuid ta ei nõustunud vist... Igatahes oli vaikne, jube vaikne. Kui korraks pagi tuli, siis pumpasin 40 sek enne starti glissi ja püüdsin seda hoida. Stat ja sellele järgnev minut oligi puhas pumpamine, millest on ka mõned pildid sattunud. Saime Preissiga minema, teised tiksusid taga.
Aga raja panekuga läks nüüd nii, et teise päeva teises sõidus liikus reaalselt ainukesena Preiss 12,5 purjega. Poisid triikisid edasi-tagasi ja mina tiksusin oma tormitaglasega. Ja olime ikka üsna koos neljakesi... kui siis äkki viidi ülemine märk 400m kõrgemale!!! Vana koha peal olin veel konkurentsis, aga edasi sai tuul läbi ja Renar sai 11ruudusega eest ära, pluss loomulikult Frank minust kolmandiku kergemana... ja siis Andrei 12 ruudusega... ma keerasin juba otsa kalda poole tagasi, kui korraks veel üks iil tuli ja see lasi lihtsalt märki välja tiksuda. Jäin sinna kinni ka, kaks lisapauti ning uuesti algas Andrei jälitamine. Seekord siis nii, et pumpasin liblikat otse alla märgi poole ja tema triikis edasi-tagasi. Lõpusirgel oli vahe ikkagi 20m. No ma ei jätnud!!! Rabelesin lihtsalt täiest jõust ja sain täiesti ime läbi allalainet glissi ja konkurendist 1m ette!! Samal ajal startisid raceboard naised ja keegi hädaldas seal kõvasti, kui mööda sõitsime, mis oli lapsik lumehelbekese soga. Ma olin räigelt rahul, et jälle rabeleda sai, kuigi tingimused ... nojah. Tulemust meile kirja ei pandud, ehkki märki liigutati jms. mis sisuliselt minu jaoks midagi ei muutnud ja ma ei õiendanud ka. Mis seal ikka tõmmelda, võidu saime ju sõita ja kohad jäid samaks.
Mul on hea meel, et ei tundud mingit väsimust selle võistluse ajal. Eks ma startisin ka hõredalt, kuid siiski... füüsis lubab hästi sõita, oleks nüüd skilli ka!
Imelik tunne oli vaadata nii palju raceboarde. Nagu raceboard võtaks formulaklassi sõitjaid üle, mis vähemalt ühe soomlasega oli juhtunud. Eks tuleb aru anda, et seal olid ikkagi euroopakad käimas.
Nüüd pean 11ruuduse purje ära parandama. 10sel on ka liist kämmi vahelt välja hüpanud ja tagavarapuri pluss kaks masti jäid kogemata Lätti maha. Äkki eestikateks saab tagasi... tahaks poistele veel lahingut anda.
Kommentaarid
Postita kommentaar