Dahab 2022
Sain nädala Eestis olla ja siis kohe jälle kott kokku ja minema! Dahabi!! Kiire kokkuvõttena vee peal 21 tundi ja 731km. Hakatuseks Riiga, siis Milanosse ja Sharmi ja sealt Dahabi. Kohale saime õhtuks. Esimene mulje oli jällekord see, et no on ikka mõnus soe siin!!! Ja tõepoolest (nagu Margus Ader alati oma lasksuusakommentaari alustab), oligi nii soe, et kalipsot ei pannud kordagi selga. Meri 25 kraadi ja õhk 28 või midagi nii. Ainult ühel õhtul koukisin pusa välja, kui jahedaks läks. Kohe alguses läks panemiseks. Esimesel päeval arvasin, et olen vahepeal rauda ka käes hoidnud ja üldse tahan maksimaalselt trapetsile toetudes sõita, siis kindaid ei hakanud panema. Mis tähendas KOHE esimese korraga katkiseid peopesasid. Sõidunälg oli nii suur ja olud nii head, et ega maha ka ei suutnud tulla, kui kibedaks läks. Hiljem sain aru, kus see lõhkumine tuleb... et ma sõidan küll trapetsis ja kätega segan purje vähe aga jibe lõpus, kui haaran tagumise käega uuesti poomist, on see paras rabami