Stardikell

See kollane, teate küll.

Pilt 1. Optimum Time OS-315

Mõni käib lausa koolis sellega.

Võistlejale on see praktikas väga kasulik vidin, mitte niisama poosetamise aksessuaar. Miks siis?

Kui vaadata läbi aastate kasvõi harrastajate surfarite starte (tegemist ju stardikellaga), siis on tase kõvasti tõusnud. Ühes vanas Papaslalli videos on veel näha kuidas starditakse „rongina”, praegu maksab Fun sarjas 3-5 sekundiline hilinemine juba poodiumikoha. Start on kujunenud väga määravaks elemendiks.

Stardikella funktsionaalsus seisneb selles, et kui taimer käivitada, saab seda hiljem minutise täpsusega veel sünkroniseerida kaatrist antavate signaalide järgi. Meenutan siinkohal, et sünkima peab lipu, mitte helisignaali järgi.

Pilt2. Signaal-lipp kaatris

Edasi jõuame kriitilise viimase minutini. Kell hakkab andma signaali iga 10 sekundi tagant, mis laseb võistlejal seda pingeliselt vaatlemata olla kursis ajalise situatsiooniga ning samal ajal teostada oma starditaktikat, mis nõuab kindlasti maksimaalset tähelepanu.

Techno293 klassi aastakoosolekul Liepajas 2018 aastal arutati võimalust startida kõrvaklappidega, millest kostuvad personaalsed stardisignaalid. Otsustati siiski klappe mitte lubada, kuid see näitab signaalide ja tähelepanu suhte olulisust.

On olemas ka mudel, mis vibreerib, aga seda tuleb laadida. Teatud mõttes on ju hea, sest patarei vahetuseks ei pea kella kunagi avama. Aga... mul juba on üks selline kell tõsise veekahjustusega remondis. Kell, mida kunagi ei olnud avatud ja millega lihtsalt surfati.

Pilt 3. Vibreeriv mudel

Viimasel 15-l sekundil hakkab kell andma signaali iga sekundi peal.

Viimasel kümnel sekundil hakkab kell andma topeltsignaali ning viimased kriitilised, kiirenduseks mõeldud 5 sekundit, annab kell kolmepiiksulist signaali.

Olles kogu võistluskarjääri jooksul stardikella kasutanud, võin öelda, et mõte hakkab helisignaale automaatselt loendama juba minutite peal ja viimane osa tekitab lausa refleksi. Jah, päris masendav on, kui jääd starti hiljaks näiteks tuule vaikimise või vale taktika tõttu ja siis kuuled neid signaale kuskil eemal olles. Vahel olen sel juhul kella isegi seisma pannud, et frustratsioon nii suur ei oleks.

Stardikella mudelina on kõige rohkem kasutusel Optimum Time OS-315. See kollast värvi.

Isikupära taotlemiseks on mõned võistlejad otsinud ka teisi ja teist värvi mudeleid, kuid OS-315 funktsionaalsus peaks olema täiesti rahuldav.

Ja võistlevad wave või freestyle surfarid kasutavad ka kella, et teada saada, kui palju kähmi lõpuni on jäänud.

Maaletooja ütleb kella kohta järgmist:

Omadused:

• Suur 65mm läbimõõduga ABS korpus
• 38*20mm tabloo
• Suured 16 mm numbrid 
• Muudetav vaadenurk
• Poomile-mastile kinnitamise võimalus 
• Elastne rihm käele-varrukale kinnitamiseks 
• Veekindlus 5 ATM 
• Löögikindel konstruktsioon 
• Kellaaja näit 12h või 24 h režiimis 

Spetsiaalsed purjetamise funktsioonid:

• Üles-alla loenduv taimer
• 5,4,1,0 ISAF vastav stardiprotseduur koos audio alarmiga 5 min, 3 min ja mitmekordne 1 minuti taimer
• Hilisem stardi sünkroniseerimise võimaluse juhul kui stardisignaali ei märgata

Omaette teema on tootja otsus vahetada korpuse kinnituse põhimõtet. Nimelt kinnitusid esialgsete stardikellade korpuse kruvid otse pealmise osa plastmassi sisse. Asjaga kursis olevad tehnikud teavad, et sellisel juhul saab kruvisid lahti-kinni keerata vaid paar korda. Surve kruvile peab olema väga täpne, et kruvi ei haaraks välja tulles kaasa plastosa keeret. See juhtub nagunii varem või hiljem ja siis ei ole kinnituskruvi pinge enam piisavalt tugev, kuni selleni, et väliskeere lihtsalt ei pea enam. Tulemusena hakkab kell korpuse vahelt vett ja niiskust sisse laskma.

Jah, mingil aastal ostsin Pärnu-Jürka käest superAttackiga kokkumätsitud kella, mille puhul ta vandus koos Margoga, et kell töötab ja ainult patarei on tühi. Superliim oli jõudnud ka nuppude ja ekraani kontaktpindadeni... Vabandust, aga sellised tillitamised jäävad meelde!

Olles lõpuni aus, siis hakkas kella sisu peale liimist puhastamist lõpuks siiski tööle.

Vahepeal asus tootja kasutama metallist väliskeerme pukse, mis olid pealmise kaane sisse pressitud. Selline oluline kvaliteedi muutus oli väga tervitatav. Kui ma ei eksi, siis sinist värvi ekraanikujundusega kellad on metallist puksidega. Muudmoodi neid eristada ei saa.

Pilt4. Eelmine, sinise kujundusega mudel, mille kruvid kinnituvad metallpuksidesse.


Uued, punase kujundusega (üldiselt siiski kollased) kellad, on teinud sammu tagasi ja kruvid kinnituvad taas vaid plastmassi sisse.

No big deal, ütlete? Patarei CR2032 kestab ju vähemalt aasta ja paar patarei vahetust peaks kruvipesad ikka välja kannatama, mis teeb siis kella kasutusajaks 3-4 aastat ja selle aja peale võib tõesti juba uue osta.

Võimalik. Aga praktikas läheb vesi kella sisse juba varem. Tavaliselt juhtub see nuppude kaudu. Sagedamini siis neil, kes kellaga rohkem vette satuvad, hoo pealt sinna sisse kukuvad või lausa vees olles starti sünkroniseerivad. Kui nupp on alla vajutatud, siis ei ole tihend pinge all ja vesi liigub päris vabalt sisse. Sama juhtub ka kukkudes - löök vajutab kella nupud alla ja suure survega vesi pääseb sisse.

Surfarite kahjuks kuumeneb kell päikese käes, õhk kella sees paisub ning jahedasse vette sattudes (mida ju ikka juhtub surfates) tõmbub õhk kella sees järsult kokku imedes intensiivselt väliskeskkonnast vett.

Seega on tavaliselt vaja kella avada ja kuivatada juba varem. Jah, ma teen seda, kasutades ka oksiidide eemaldamise vahendeid.

Just hiljuti tõi Meigo oma kella remonti ja selgus, et rohelist oksiidi polnud tekkinud üldse, aga nupud ja neid kinnitavad poolseibid olid täiesti läbi roostetanud. Sellest ka pilt.

Kui niiskus on juba kella sees, siis on tegelikult asjaga kiire! Juba tekkinud oksiid (nagu hambaauk) ise ära ei taastu vaid jätkab trükkplaadi söövitamist kuni kontaktpinnad hävinevad. Kella lõpliku hävimise võivad otsustada paar päeva. Halvemal juhul lausa tunnid.

Pilt sööbinud plaadist pärast puhastamist. Vasakult neljas kontakt on pöördumatult kahjustatud.Pildil vasakul on näha oksiidi ekraanikontakti küljes.

Aga 5 ATM? Viis atmosfääri peaks ju andma veekindluse?! Tõsi, kui oluliselt kella vees ei hoia ja vees olles nuppe ei näpi, peab kell suurepäraselt vastu!

Kunagi vahetasin oma tiimikaaslasel kella patarei, mispeale ta otsustas kella veekindlust kraani all testida. Survega kellale vett lastes ületab veejoa rõhk päris kindlasti 5 ATM-i ja vesi pääseb sisse. Nii nuppude juurest, kui pisut vähem ka korpuse vahelt. Testi tulemus oli halb, sain pragada, maine kahjustati ja põhjuseks arvati asjaolu, et töötlesin kella korpuse tihendit vastava silikoonpõhise määrdega. See oli inseneride arvates liig, mis liig ja määre juhtis vee sisse...

Pean ütlema, et olen veekindlust vajavate kellade patareisid vahetanud juba 20 aastat. Tootjad, nagu näiteks Seiko, kelle garantiihooldusega olen rohkem kokku puutunud, eeldavadki veekindlate kellade puhul tihendi määrimist. Ja see määrdeaine ei ole suvaline tavott, vaid ikka spetsiifiline kellade veekindluse parandamiseks mõeldud vahend. Toodetud Saksamaal.

Raske on teisi muidugi selles veenda, et

a) tihendit tuleb määrida ja

b) 5 ATM survet kannatav kell on piiripealne, kannatab tegelikult välja suplemist, kuid mitte lööke ja kiireid liigutusi vees (veel vähem kannatab ta suunatud veejoa rõhku, kalipso jalaaukudest lööb vesi ju vahel poolde selga seestpoolt...)

Viimane väide on taas ketserlik, aga minu praktikas kogetu põhjal ei soovita kellatootjad tegelikult 5ATM veekindlusega kella pidevaks veespordiks kasutada. Sellise kellaga võib küll käia dushi all (mis on ka tegelikult küsitav), teha niiskes keskkonnas näiteks majapidamistöid, kuid vette ei tohi hüpata ja tugevaid lööke vette ei talu see kell samuti.

5ATM-i on täpselt see piir, kus arvamused kasutusest võivad lahkneda, kuid ma juhindun eelkõige praktikast ning kogemustest.

Paljud surfarid armastavad kella kinnitada masti külge. See on kindlasti mugav, ujudes ei puutu kell veega kokku ja ainuke risk on tugev katapult. Ma ise kannan kella õlavarre peal, et signaal kostuks paremini ja ujudes ei peaks kell tõmbeid taluma. Kõige halvem on stardikella kanda randme peal, sest siis on veekahjustuse võimalus kõige suurem. Pealegi ei tundu see koht mugavana.

Pilt: Annan Hiiumaal võistluste ajal stardikellale kiirabi.

Olen näinud, kuidas turvalisuse mõttes teibitakse kella servad rihma ja raami külge kinni. Uue kella puhul tundub see pisut liigne, sest kell tuleb rihma küljest päris raskelt ära. Juba kauem kasutatud rihma ja raami puhul võib teipimist soovitada küll.

Kella rihm on kummist ja väsib aja jooksul. Tegelikult ei ole üldse keeruline vahetada see välja sobiva pikkusega laia kummi vastu ja kinni õmmelda. Uusi rihmasid ja raame tootja kahjuks ei tarni.

Jah, kõige lõpuks tuleb veel öelda, et ma müün stardikelli, parandan ja hooldan neid ning vahetan endiselt nende patareisid. Aitan täiesti tasuta ka konsultatsiooniga, kui on meelest läinud aja õigekspanemine või taimeri seadistamine.

Püüan otsida võimalusi, et hankida uusi nuputihendeid, korpusetihendeid ja ekraanikontakte. Paistab, et just need osad vajavad regulaarset hooldust ja vahetamist.