Topu slallitrenn.

 

Stardi- ja slallitrenn Topul.

Alguses tundus, et tegin head stardid. Kaks tükki isegi vara, sest oli ju treening. Esimeses kahes oli tuul kiirendusalas vähevõitu ja tekkis tunne, et ei saagi glissi ja pean vist tiksudes startima. Aga siis sain väikese pagi pealt liikuma, muidugi natuke vara ja ei raatsinud tiksuma jääda... No kokkuvõttes oleksin pidanud julgem olema ja keskenduma trenni mõttes mitte niivõrd puhtale ajalisele tabamisele vaid täiskiirusega tulemisele (ja siis hakkama ajastama). See aeglase käiguga start oli nii jama, sest teised tulid küll 2sek hiljem aga täishooga peale ja mu positsioon kadus kohe... Timo sai küll jah ka pinendist kiiresti märki, kuid mul oleks olnud vaja rohkem kaatrist alustada, mida ma hiljem ka tegin ja kohe muutus avasirge kiirus 42-44 pealt 51-52 juurde. Pealegi olin vähem segatud tuules ja laines, sest kõrgemalt tulijad sõitsid ikkagi lõigu esimese kolmandikuga juba peale ja siis hakkas vingerdamine. Kaatrist tulles oli ka vingerdamist, kuid laine suunaga klappis käik palju paremini ja kui Lehari või Tomi alt jälle välja pugesin, sain nendega konkureerivalt vajutada, mis oli päeva parim osa ja stardid tegin tegelikult nirult aeglaselt.

Selle lauaga jibemisele hakkasin eelmisel aastal juba natuke pihta saama, kuid täna oli jälle sassis. Tegelikult ei saanud ühtegi glissis jibe märgis tehtud. Ok, seal tekkis ummik ka ja koguaeg oli küsimus, et kui tervalt keerata ja mis trajektooriga ja sunnitud kaarte puhul pidin flipi ka kuidagi ajastama, mida oli raske teha, kui jibe lõpp oli ka vaja teravalt keerata, et sisse ei sõidaks. Ja siis jäingi kogu aeg tiksuma. Esimese kahes sõidus püüdsin ilgelt pumbata, aga vesi ja õhk olid väga segamini ja tuldi peale ka. Lõpuks nuputasin teise plaani – et läksin küll päris Tomi ja Joonase järel aga hästi vähe kaugemale, mistõttu keegi kohe trajektoorile ette ei jäänud ja sain kriitilised 5meetrit tavalist vett ja õhku. Tõmbasin need vajalikud kolm korda ja siis pumbates teiste vahelt läbi aga esimeses märgis on ikka nii tihe, et osad said vahele ja ikkagi minema ka. Aga ma vähemalt ei seisnud ja tundus, et summana võisin raja isegi kiiremini läbida.
Vahepeal sain ka teisel sirgel kiirust tunnetada. Mul on veel meeles, kuidas Peebuga (302) kunagi Rohuküla slallis pressisisme, niiet terve sirge ei tulnud meetrit ka vahet... Ja nüüd ma olen paksem, kui siis ja ehkki Peep sõitis korraks peale ja ette, võtsin uphauli paela näppu ja sain alt kiirusega välja, mis oli ka üks maasikas tunne. Neljandas harjutuses tiksusin märgis ja Briku tuli hiljem aga sai varem käima ja tuult ka nappis teise sirge peal jälle aga viimases osas sain mõnusalt lausa 20m järgi ja koos jibema. Kaks plaani oli laual: esimene oli võtta kiiruse pealt korraks kõrgust ja siis Briku ja märgi vahele jibeda, mis oli ohtlik ja keegi sõitis mul veel taga natuke kõrgemal ja oleks sekkunud sinna vahele. Teine variant oli alla keerates ette kiirendada... aga päris ette ei saanud ja jäin välimiseks. Ehkki suurema kiirusega, jätsin talle kõvasti ruumi, kaotades ise käigu. No ei oska ikka seda asja, et läheks 40ga jibe sisse ja tuleks kasvõi 15ga välja... Jah, Patriku ja Mantaga suutsin seda teha aga suure lauaga on vaja veel õiged liigutused üles leida ja kinnistada.

Üldse peab ütlema, et see iSonic 83 oli täna sirgete peal superlihtne sõita ja 44 uimest sain väiksemate laudade vastu midagi korraks ka kiiruse osas vastu panna. Pärast mõtlesin, et mis oleks, kui träkk oleks veel natuke tagapool olnud... Samas ei võtnud ma üldse välja selle suurema laua ja uime eelist märgist väljumisel. Eks seal esimeses märgis oli korraks ka müstiliselt vähe kõike ja vesi segamini. Seda rohkem peab tunnustama keskmise laua tüüpe, kes sealt ludinal minema said.
Ok, Margo tõi rannaplatsile mulle minu uue „keskmise“ (oranz Manta 71) ka ära, mis on selline väiksem keskmine ja ilmselt kasutan seda siis, kui chopiks hakkab kiskuma. Ilmselt olen sirgetel natuke kiirem ja näis, kuidas selle märgist minema pääsemisega jääb.
Päris teistmoodi on sõita, kui kasvõi kolm kilo kaalu juures on. Praegu olen 79 kilo, aga ma mõtlen, et kui poleks trennipausi kevadsuvel olnud ja saaksin kevadise 83 kilo pealt sõita... Aga jah, slall ei ole ainult kiirus. Pean startima ikkagi täiskiiruse pealt, mitte nagu funil tiksudes ja märkidesse tuleb minna taktikaliselt targalt, et oleks ruumi alla keerates pumbata ja kasvõi korraks vaba õhk.
Mitte, et ma nüüd plaaniksin suure õhinaga kogu võistluskarusellis olla, aga see enda arendamine ja nuputamine on lihtsalt põnev. Ja ikkagi imelik, kuidas asjad muutuvad, et varem olin suht aeglane aga märkides ei seisnud ja nüüd on vastupidi – sain Pärnus isegi Ivariga lõikude peal suruda, aga märkides tiksun...
Muus osas oli jube vinge päev. Pole ammu selle surfiseltskonnaga koos merel olnud, tuul ka veidi puhus, päike paistis ja ma olin kõige õhema kalipsoga kuuendal septembril. Natuke üle pooleteist tunni agressivsete lõikudega ja tundsin, et parem lõpetan, kui veel igas mõttes ühes tükis olen ja emotsioonid ka laes. Tuule tõstis juba umbes 12-13 juurde ja oli küll kiusatus uuesti merele minna uut väiksemat lauda proovima, aga siis pakkus Edvin juba ühe väikese külma õlle, mis sobis selle päeva otsa liiga hästi ja Helenil oli sünnipäeva puhul moonirull. Surf on ikka sotsiaalne värk ka.

Max pulss 180, keskmine 131. Kiloreid kulus 1074.