Hardcore_Aiku

  Eelmine postitus oli natuke satiiriline ja vahest ka lihtsalt kriitiline. Muude põhimõtete kõrval tundub mulle, et lihtsalt läbi eituste midagi selgemaks teha pole väga mõtet. Nüüd oleks nagu see koht, kus tehakse kõik maatasa ja kui lapsevanem küsib, et kuidas siis peab , tuleks kavalalt vastata, et edasine on juba raha eest... Tõepoolest. Need spordipsühholoogia koolitused ongi raha eest. Hiljuti oli Snežana Stoljaroval ka loeng, kuidas lapsevanematega paremini koostööd teha. Väga odav loeng ei olnud. aga ka überkallis mitte... Järgnev ei ole kokkuvõte sellest koolitusest vaid minu enda mõtted, kogemused ja loetud materjalide tõlgendus. 1. Kui sulle tundub, et treeneril on mingi metoodiline viga , siis räägi sellest treeneriga rahulikult kindlal ajal ja talle sobivas kohas. Oluline on kuulata ära, sest sporti õppinud inimeste vaade asjaoludele ning tegevustele on märksa mitmekesisem, kui tavainimene mõistab . Võimalik, et treeneril on pikem plaan, kuhu sinu soovitatud treeningud vä

 Olgem ausad! Mitte kunagi varem ei ole minu sportlased saanud tiitlivõistlustelt nii häid tulemusi. Ja mitte kunagi ei ole ma pidanud kuulama nii suurt kriitikat oma töömeetodite suhtes. Igati loomulik, et peale hooaja tippvõistlust tuleb teatav kriis motivatsioonis. Kõigil. Kuid sellega tuleks arvestada ja olla toetav-loominguline ning hoida distsipliini. Kõigil. Meie grupis on alanud korralik lagunemine. Võimalik, et antud kooslus on oma eluea ära elanud. Kuid ma näen selgeid märke kolmanda osapoole aktiivsusest. Triaad lapsevanem-sportlane-treener peaks toimima, kui tahame kuskile jõuda või midagi saavutada. Ja ma ei pea silmas vaid sportlikke tulemusi tabelis. Võtan oma mõned mõtted kokku, varsti teeme koosoleku ja seal saab ka need esitatud: Kuidas saab lapsevanem vähendada noore sportlase motivatsiooni ja pidurdada arengut? 1. Ütle talle, et treener treenib teda valesti.  Näiteks räägi kodus, et oleks vaja sõita mingeid pikki otsi, sest omal ajal oli esimene märk horisondi t

Täna oli mingi imelik ajamasina tunne või sattusid asjad kõik kokku. Igatahes, huvitavalt sattusid.  Jõudsin Pirtale palju varem. Mõttes oli lõppude lõpuks suurem slallilaud ära karestada. Ostsin ehituspoest väikesed rullidki valmis. Keegi tegi kuuri seina ääres hoolega võimlemist, väljaasteid ja isegi kükke. Tohoh! See oli muidugi Tony (Tony Mõttus) nagu selgus, kes väisas meie Pirita Surfiklubi . Ja muidugi astus auto tagant välja veel Chris (Christofer Kalk) , kes selge see, et ei võimelnud. Aga vee peale nad läksid väikeste asjadega, sest loodest ja natuke ka mõnel hetkel läände keerates puhus. Me ei jõudnud palju rääkida, vee peale minnes on ikka kiire. Search versus Salt (purjed), töö vs. surf ja et ma peaksin ka ikka sõitma minema. Siis olingi kahevahel, sest tänased slalli eestikad jätsin isegi vahele, kuna rinnus on sügavalt hingates mingi jama pluss vahepeal on vist roie või kaks selja peal nihkumas ja teeb kõvasti valu ja üks koroonatüsistus annab kah veel tunda, mis võib m