Hardcore_Aiku

„...ta kõrval tunneeeeeb Hiiumaaaaa, üht õiget sugu... õitsilist...” ümisesin, kui Hiiumaa poole sõitsin. Ei kripeldanud, sest otsus oli tehtud. Selle võistluse jätsin hiidlaste valitud võistlusjuhi (peakohtuniku) tõttu vahele ning läksin lihtsalt sõitma ja sotsialiseeruma. Lihtsalt üks surfitrip Hiiumaale! Marcus pakkus, et tuleb 15m/s, kuigi prognoos näitas 5-9. Veetemperatuur 27 kraadi ja õhk 30 lähedal. Suur surfiseltskond ja piiramatu aeg vee peale ronida. Mida üldse veel tahta?! Eks ühe tagasilöögi sain ka, kui nägin, et 8,6 puri on maha jäänud. Õnneks sain võtta Valde suured slallikamad, kui teisel päeval nende kannatusi kaemas käisin. Nende Valde asjadega saab ikka imekerges õhuliikumises juba käima tõmmata. Aga kuna tuult ikka üldse polnud, siis mu sõitmine teisel päeval koosnes 200m glissidest ja tiksumishalsside harjutamisest koos võistluste käigu jälgimisega. Kamade vahetamine oli võistlejal seekord raskendatud, pakkusin Valdele caddy teenust, et tuule

Baltic Cup Burtnieki järvel. Põuane 2018 suvi. Ja mida lõuna poole sõitsime, seda hullemaks läks. Põikasime Pärnu kandist ka läbi, et noored surfimaiguliselt festivalilt peale võtta, aga nad jäid veel üheks õhtuks. Ilma kärutuledeta oli natuke põnevam sõita ka... Esimese päeva hommikut alustasin värskendava suplusega, mis oli oodatust oluliselt vähem värskendav, sest vesi oli juba hommikul päris kuum. Siis saabusid noored, toimus koosolek ja läksin Technodega merele. Burtnieki järv asub Läti põhjaosas, Valmiera lähistel. Seda kutsutakse ka Asti järveks. Rahvusromantikutele meeldib mõelda, et järve kaldaid asustanud eestlaste pärast... Igatahes on meie kunagine kuningriik (Igaunia/Ugandi) siit juba tükk aega tagasi kadunud ja järv ise kaob ka tasapisi maa sisse. Uuemat võimu esindanud Mõõgavendade kivilinnuse varemed on veel alles ja päriselt vinge on mõisakompleks, mille hooneid pole küll peale moodsate vihmaveetorude restaureeritud. Selle eest on mõisa park heas korras ja

Sissejuhatus teemasse. Mõnikord on vaja teatavat julgust, et arvata teisiti. Julgen arvata, et minu arusaamine purje toimimisest on võrdlemisi erinev enamuse surfarite omast. Pean siinkohal kohe ütlema, et teoreetilise keerukuse tõttu on  tunnetuslik printsiip vähemalt samaväärne analüütilisega . Asjaolu, et purje püsti ajades saab kiiremini liikuda, ei olene sellest, kuidas seda endale seletada. Inimlikult jõuame aga küsimuseni: miks? Kui ma olin mõnda aega surfanud, siis tundus mulle kõik imelihtne ja selge. Projektsiooniteooria selgitas minu jaoks kõik. Sattusin vist ükskord isegi mõtisklema, et kuidas saaks paremini vastutuult sõita ja tegin omaette mõne joonise. Sel ajal lahendasin liikumise mõistatust võrdlusega ukselingi keelega. Joonis1. ( coming soon ) Kuulsin küll, et kauem merel aega veetnud tüübid (Niine ja Martin) rääkisid vahel midagi näivast tuulest, mis hakkavat sind kandma, kui tuul ei puhugi eriti... aga ma ei süvenenud. Tundus mingi segane värk, las p

Kaks meest kõndisid kord metsas ranna ääres ja üks neist oli silmatorkavalt rahutu. Vahepeal kippus ta närveerima ja ruttama, kui teine samal ajal astus mõnusalt. Millal me juba kohale jõuame, päris närveeriv mees. Varsti, päris varsti, vastas teine. Nad jõudsidki lõpuks mereäärse onni juurde, kus elas Tark. Kas ta tõepoolest annab mulle kõike? Jah, ta annab sulle kõik, mida sa küsid ja mis tal on. Kuidas inimene saab nii loll olla, imestas küsija... Noh, astu sisse ja küsi, muheles sõber. Anna mulle kulda, nõudis mees, et Tarka testida. Seepeale sai ta kotikese, milles oli tõesti käes lausa tuntav kogus väärismetalli. Mees tahtis alguses kohe putket teha, kuid ahnus ja mõningane uudishimu sundisid ta paigale... ja äkki on Targal veel midagi... Mis sul veel on, uuris ta Targalt. -Mul on väljas surfiasjad, millega ma sõidan, vastas see. -Kas sa annad need ka mulle? Tark vaatas sügavalt mehele otsa... kui vastad mu ühele ja samale küsimusele, mida mõned korrad